Vedrustussüsteem on tänapäevase auto oluline osa, millel on suur mõju sõidumugavusele ja juhitavuse stabiilsusele. Auto juhthoob (juhthoob, tuntud ka kui pöördõlg) kui auto vedrustussüsteemi rooli- ja jõuülekandekomponent, toimib rattale kehale erinevate jõududega ja tagab, et ratas järgib teatud rööbastee liikumist. Auto juhthoob ühendab ratta ja auto kere vastavalt kuulhinge või puksi abil. Sõiduki juhthoob (sealhulgas sellega ühendatud puksid ja kuulpead) peab olema piisava jäikuse, tugevuse ja kasutusiga.
Auto juhthoova struktuur
1. Stabilisaatori lüli
Kui vedrustus on paigaldatud, ühendatakse stabilisaatorvarda üks ots läbi kummipuksi põikstabilisaatorvardaga ja teine ots on ühendatud juhthoova või silindrilise amortisaatoriga läbi kummipuksi või kuulliigendi. Koduvalikus kasutatakse ristsuunalist stabilisaatorvarda linki sümmeetriliselt, mis võib parandada töö stabiilsust.
2. Roolivarras
Vedrustuse paigaldamise ajal ühendatakse roolivarda ühes otsas olev kummipuks raami või sõiduki kerega ning teise sektsiooni kummipuks rattarummuga. Seda tüüpi juhthooba rakendatakse enamasti auto mitme lingi vedrustuse ja roolisüsteemi roolile. See kannab peamiselt põikkoormust ja juhib samal ajal ratta liikumist.
3. Pikisuunaline tugivarras
Pikisuunalist tugivarda kasutatakse enamasti tõmbevedrustuse jaoks veojõu ja pidurdusjõu ülekandmiseks.
4. Üks juhthoob
Seda tüüpi sõiduki juhthooba kasutatakse enamasti mitme hoovaga vedrustuses. Põik- ja pikisuunalise koormuse ülekandmiseks ratastelt kasutatakse koos kahte üksikut juhthooba.
5. Hark (V) õlg
Seda tüüpi auto juhthooba kasutatakse enamasti topeltõõtshoovaga sõltumatu vedrustuse üla- ja alumise õla ning McPhersoni vedrustuse alumise hoo jaoks. Käe kere kahvli struktuur edastab peamiselt põikkoormust.
6. Kolmnurkne käsivars
Seda tüüpi sõiduki juhthooba kasutatakse enamasti esivedrustuse McPherson vedrustuse alumises hoos, et kanda üle põik- ja pikisuunalised koormused ning juhtida rataste ja kere suhtelist liikumist.